Ühe käeline trummar? On see võimalik? Def Leppardi trummar, Rick Allen tõestas, et on küll.
28-aastat tagasi kaotas hard rock trummar Rick Allen autoõnnetuses oma vasaku käe, olles vanaaastaõhtul teel oma vanemate koju õhtusöögile. Ta oli 21-aastane ja oma edu tipul. Def Leppard oli just saavutanud ülemaailmse tuntuse.
Kuid kas ta lõi käega? Kas ta bändikaaslased pöörasid talle selja?
Ta oli küll algul depressioonis, kuna kartis, et ei suuda enam kunagi mängida nii nagu vanasti. Kuid tema bändikaaslased ja tuttavad muusikud julgustasid teda proovima spetsaalselt tema jaoks ümber ehitatud trumme. Ta tegi proovi ja kõik sujus hästi. Võiks öelda, et ta mängis lausa paremini, kui varem. Enamus trummareid ei suuda teha kahe käega seda, mida tema teeb ühe käega.
Rick mängib siiamaani Def Leppardis trumme ja kõik fännis armastavad teda. Ta on üks kõige inspireerivamaid muusikuid üldse.
Because We Can on Bon Jovi 26.märtsil ilmuva uue stuudioalbumi "What About Now" esimene singel, mis tuli välja 7.jaanuaril 2013. Nende peagi ees ootav maailmatuur kannab ka nime Because We Can. Juba see nimi on nii inspireeriv ja rõõmsaks tegev. Rõõmsameelne on ka laul ise. Because We Can on ideaalne laul, millega alustada oma päeva, kuna see teeb tuju lihtsalt nii heaks. Nii meloodia kui ka sõnad on rõõmsameelsed ja suudavad naeratuse alati näole tuua.
Plaadi uusi singleid pole selle kuu jooksul enam rohkem välja tulnud, kuid üles on pandud laulude nimed.
Bon Jovi on tegutsenud juba 1983.aastat, kuid kui 1986.aastal tuli välja nende kolmas stuudioalbum "Slippery When Wet" saavutasid nad ülemaailmse edu. Bon Jovit on läbi aegade armastanud nii lapsed kui vanemad, kuid kriitikud pole nende vastu kunagi lahked olnud. Kriitikud on neid süüdistanud ebasiiruses ja selles, et bänd on edukas vaid Jon Bon Jovi kena välimuse poolest. Kuid fännid sellega ei nõustu. Bon Jovi muusika on erakordne ja laulusõnad lihtsalt vaimustavad. Iga nende laul on omamoodi ja eriline.
Aastatega pole nende populaarsus kahanenud ning eelseisev tuur tõotab taaskord tulla edukas ning nende uus plaat on oodatud igal pool maailmas.
Nikki Sixx ja Tommy Lee, tuntud ka nime all Terror Twins, on bändist nimega Mötley Crüe. Nikki on bassimängija ja Tommy Lee mängib trumme. Nemad ongi kogu bändi hing, kes annavad lugudele rütmi ja õige tunnetuse. Mitte ükski Mötley Crüe fänn ei kujutaks ühte ette ilma teiseta. Nad on pidevalt koos, nad pole mitte vaid bändikaaslased vaid ka parimad sõbrad ja suurepärased muusikud, kes suudavad luua kaasahaaravaid ja geniaalseid laule. Mötley Crüe'sse kuuluvad veel sõnaaher ja tõsine kitarrist Mick Mars ja laulja Vince Neil. Kuigi mõlemad mehed on suurepärased muusikud ning on aidanud kaasa bändi edule, on bändi nurgakivideks siis Terror Twins. Mötley Crüe on nimetatud, kui Maailma Kurikuulsaim Rock Bänd ehk World's Most Notorious Rock Band. Ning selle staatuse eest ongi vastutavad just Nemad- Terror Twins. Nad on nii mitmelki korral olnud pahuksis seadusega, veetnud aega vanglas, kannatanud alkoholismi ja narkootikumide sõltuvse all ja nad on peaaegu üle terve keha ära tatoveeritud. Selline ongi nende imago ja nad on selle üle ühked. Kuigi väidetavalt on nad olnud narkootikumidest puhtad juba 90nendate aastate algusest. Paljud inimesed ei pruugi Mötley Crüe'st küll midagi teada, kuid neil on tohutult palju fänn ja nad alustasid oma tegevust juba 1981.aastal. Nad olid juba endale nimeteinud, kuid Guns N' Roses käis alles lapsekingades. Kusjuures 1987.aastal oli Guns N' Roses nende tuuril soojendusesineja, kuid Vince Neilil ja Axl Rose'il oli arusaamatusi ning viimastel kontsertidel GN'R enam ei esinenudki.
Kuid nüüd lähemalt Terror Twins'ist.
Nikki Sixx sündis 11.detsembril 1958.aastal. Enne Crüega ühinemist oli tal juba nii noore ea koht pikk muusikaline taust ja ta oli olnud mitmete erinevate bändide koosseisus. Ta on profesionaalne bassimängija, kuid oskab väga hästi mängida ka kitarri ja klaverit. Hetkel on ta nii Mötley Crüe's kui ka Sixx:A.M(kusjuures selle bändi kitarrist DJ Ashba on praegu ka GN'R'is).
Tommy Lee sündis 3.oktoobril 1962.aastal. Ta on mötley Crüe kauaaegne trummar, kuid on mõndade lugude juures mänginud ka klaverit, samuti oskab ta mängida kitarri. Ka tema oli juba enne Crüe'd mänginud mitmetes andekates, kuid vähetuntud bändides nagu Suite 19.
Mötley Crüe on aastate jooksul küll pidevalt oma välimust ja stiili muutnud, kuid nad on jäänud alati paheliseks ja salapäraseks.
Kõik teavad tuntud ja armastaud rockbändi Guns N' Roses. Bänd on tuntud nii oma meelierutava muusika ka kui kurikuulsuse pärast. Kuid kuidas sündis see veidi veider, kuid absoluutselt geniaalne bänd? Bänd sai tegelikult alguse kahest teisest bändist- Hollywood Roses'ist ja L.A.Gunsist. Õige selle taga on veidi hullumeelne, probleemse lapsepõlvega, kuid täiesliku andega laulja Axl Rose ning tasane ja mõistlik, kuid osav Izzy Stradlin. Nad põgenesid koos L.A'sse, et luua bänd, mis pidi vallutama maailma. Niisiis hakkasid nad endale otsima bändikaaslasi. Erinevate koosseisudega moodustusidki eelmainitud kaks bänd, kuid Guns N' Roses sai bändi nimeks alles siis, kui bändiga ühines afroameeriklase ja inglase segu Slash.
Slash oli kolinud samuti L.A'sse, et luua bänd, mis oleks sobilik tema andega. Ta oli juba poisipõlevest peale tuttav Steven Adleriga, alati rõõmsameelse ja narkootikumide lembelise trummariga, kes tutvustas talle ka kitarrimängu ning rock ja metal muusikat.
Duff McKaganiga, kellest sai bändi punkrokkarlik bassimängiaga, olid kord kohtunud eelnevalt juba Slash ja Steven. Asjaolude kokkusattumisel kohtusid aga ka Axl ja Duff. Izzy oli korra kohanud aga Slashi ning kutsus ta proovi. Slash võttis Steven'i kaasa, ning kui need viis muusikut hakkasid koos mängima ning laula, oli kõik nii dünaamiline ja loomulik. Need viis muusikut sobisid ideaalselt kokku.
Esimesed kolm aastat oli kõik ideaalne. Nende debüüt plaat "Appetite for Destrction" on siiani maailma kõige enim müünud depüütalbum. Nendest sai hetkega maailma kõige armastatum ja ka vihatuim bänd. Noored armastasid neid ja vanemad vihkasid neid.
Bänd oleks võinud eksisteerida oma algses koosseisus palju kauem, kuid neid ajasid lahku narkootikumid ja alkohool.
Esimesena langes Steven, kelle probleem ilmustas end esimesena. Peale teada lahkus 1991.aastal bändist Izzy, kellel kogu see edu hakkas lihtsalt ülepea kasvama ja ta ei suutnud sellega toime tulle. Duff ja Slash lahkusid bändist 1993.aastal Axl'i raske iseloomu pärast. Niisiis oligi algne koosseis lagunenud, kuid Axl ei jäänud kaua ootama ja pani sama nime all kokku täiesti uue bändi.
Ja lõpetuseks üks huvitava fakt Duff McKagan'i kohta. Nimelt on Simpsonitest kuulsaks saanud The Duff Beer saanud oma just Duff McKagani järgi, kelle hüüdnimeks oli ka "The King of Beer".
Oma esimeses blogipostituses tahaksin kirjutada ühest ilmselgelt alahinnatud ja Euroopas vähetuntud Ameerika heavy metal bändist Skid Rowst.
Skid Row asutati 1986.aastal New Jerseys, kuid oma kuulsuse saavutasin nad alles 1989.aastal oma debüütplaadiga "Skid Row". Plaat sai 5 plaatinum plaati ning plaad kolm singlit "18 and Life", "I Remember You" ja "Youth Gone Wild" olid väga edukad.
Bänd algkoosseisu kuulusid väga võimekas ja noor vokalist, kes suutis teha oma häälega midaiganes, Sebastian Bach, ambitsioonikas bassimängija Rachel Bolan, andekad kitarristid Snake Sabo ja Scotti Hill ning suurepärane trummar Rob Affuso. Need viis noort muusikut ei osanud aimatagi, kui kõrgele nad lendavad. Kas oli nende edu saladus nende meloodiates, laulusõnades(mida kirjutasid Sabo ja Bolan), pillimängimis oskuses, Bachi vokaalses võimekuses, nende heas väljanägemises või selles kõiges kokku?
Kuid bändile aitas kaasa ka see, et kitarrist Snake Sabo oli nooruspäevist tuttav Jon Bon Joviga, kes oli selleks ajaks juba endale ja oma bändile nime teinud. Jon Bon Jovi aitas neil leida hea agendi ja plaadikompanii.(Skid Row ja Bon Jovi tegid ka hilisemalt palju koostööd).
Aastal, mil tuli välja nende esikplaat kutsuti nad ka kohe Moscow Music Peace Festivalile, kus esinesid lisaks neile veel palju 80ndate suurimad bändid, kelle hulgas olid Bon Jovi, Mötley Crüe, Ozzy Osbourne jpt. Ja kusjuures oli just Skid Row see, kes festivali avas lauluga Makin' a Mess.
1992.aastal tuli neil välja plaat Slave to the Grind, mis oli küll edukas, kuid siiski mitte nii edukas, kui nende esikplaat.
Sub Humanrace, mis tuli välja 1995.aastal jäi oma edukus alla aga eelmistele. Üllatav ongi, et just see plaat polnuid kuigi edukas, kuna lootus ju iseenest oli. Nimelt oli selle plaadi produtsendiks Bob Rock, kes on ilmselt üks maailma kuulsamaid ja edukamaid muusikaprodutsente. Ta on produtseerinud bändide nagu Metallica, Mötley Crüe, Bon Jovi, Aerosmith jpt plaate.
1999.aastal toimus aga Skid Row suur muudatus, kui bändist otsustas lahkuda vokalist Sebastian Bach, kes oligi bändi hing, süda ja otseloomulikult hääl. Bändi uueks lauljaks sai Johnny Solinger, kes on siiamaani suutnud küll bändi elus hoida, kuid pole kunagi saavutanud sellest edu, nagu seda oli Sebastian Bachiga.
Bach aga alustas soolokarjääri, mis on tänasepäevni väga edukas. Ta on esinenud ka mitmetes Broadway etendustes ning peagi on oodata ta uut plaat.
On öeldud ka, et Skid Row on "Kõige Paremate Juustega" bänd, mis on iseenest ka tõsi :D.
Skid Row on esinenud koos paljude nimekate ja maailmakuulsate muusikute ja bändidega nagu Guns N' Roses, Hanoi Rocks, Mötor head, Bon Jovi jne.
Skid Row on bänd, mida sa kas armastad või vihkad, kuid külmaks ei jäta nad kedagi.
Ja lõpetuseks lisan oma TOP 5 Skid Row laulud:
Forever
In a Darkened Room
Wasted Time
Breakin' Down
18 and Life
Minu arvates on Skid Row väga hea bänd. Ehk eelkõige Bachi häälepärast, kuid siiski ka teiste bändiliikmete oskuste ja imeliste ning vahel salapäraste meloodiate pärast.
Minu arvates on Skid Row bänd, mis sobib kuulamiseks igas olukorras ja olenemata meeleolust. Iga lauluga on neil anda sõnum, mis jõuab ka tegelikult inimesteni.
